Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas
SISUKORD
Lьhikokkuvхte
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus
II Tulemused
2.1. Arvuti kasutamine ьldse
2.1.1. Ьleьldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus
2.3. Arvuti kasutamispхhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine
Mдrksхnade teadmine
Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
LЬHIKOKKUVХTE
Lдhtuvalt Balti meediateabe AS poolt lдbiviidud esinduslikust uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.
•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk ьle kolme korra vдhem. Pдevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
•Arvuti suurkasutajaid — inimesi, kes kasutavad arvutit viiel vхi enamal pдeval nдdalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada jдrgmiste tunnustega 20-49aastased, kхrgharidusega ja heal jдrjel olevad inimesed.
•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tццkoht, millele jдrgneb kool ja kodu. Kьllatki tдhtis on ka arvuti kasutamiskohana sхprade ja tuttavate kodu. Mдrkimist vддrib kooli osatдhtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.
•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jдrgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis vхib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vхrra.
•Arvuti kasutamise vхimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. Jдrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise vхi keegi pereliikmetest osta arvutit.
•Peamiseks pхhjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstitццtlusprogrammide kasutamine, millele jдrgnevad arvutimдngude mдngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti ьhendusega arvuti. Mдrkimist vддrib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale nдitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pдrusmaa — 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise pхhjuseks oli informatsiooni otsimine.
•E-maili suurt potentsiaali on mдrkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud vхi saatnud e-maili 5% elanikest.
•Teemaga seotud mдrksхnadest teatakse kхige paremini sхna Internet», millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kхigist vastajatest.
•Erinevatest vдidetest, millega mххdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pдlvis kхige suurema ьksmeele internetipunktide idee (81% nхus ideega). 73% vastajatest nхustus sellega, et arvuti jддb tдnu oma hinnale rikkamate inimeste pдrusmaaks. Vхrdselt 62% oli nхus vдidetega «Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel» (ei olnud nхus 16%) ja «Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tццasju» (ei olnud nхus 30%). Kхige vдiksem oli nхustujate ja mittenхustujate osakaal mхnevхrra provotseeriva vдite, et internetiga samavддrse info saab kдtte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nхus ja 34% ei olnud nхus).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS — Baltic Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames lдbi uuringu «Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas».
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakьmne jooksul olnud ьks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud mдrkimisvддrne nii majandusharu rahalises vддrtuses kui ka riistvara ja tarkvara ьleьldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu kьll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega vхime tunnistada, et Eesti ei sцrgi ka kogu ьlejддnud maailma sabas vaid pьrib julgelt infomaailma ‘suurte’ hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud «Tiigrihьppe» projekt on mitmeidki huvirьhmi Eestis sundinud tхsisemalt analььsima hetkeolukorda, et mхista, milliselt platvormilt me arenema hakkame vхi хigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest sхltumatult, ja kuivхrd ning mis suunas oleks neid ‘hьppajaid’ vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmдrk ongi anda lдbilхige veebruaris 1997 Eesti ьhiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning vхimalike hirmude ja ohtude selgitamine ‘teise kirjaoskuse’ suhtes.
Uuring viidi lдbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti projekt). Vхimaldamaks ьhiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanalььsi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul tдisaruandele ja lьhikokkuvхttele leitav ka Interneti kodulehekьljelt http //www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandiхigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud kьsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.
METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja kьsitlus
Uuring viidi lдbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Kьsitlustццs osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi kьsitlejat. Valimi koostamise aluseks vхeti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Vдljavхte on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike lхikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996 1108167.
Kьsitlus plaaniti viia lдbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati 996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulatььbi lхikeid.
Andmetццtlus
Andmete tццtlemisel kasutati andmeanalььsiprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jдrelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tхenдosusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarьhmade arvulist suurust.
Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad
Tellijapoolsed kontaktisikud Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine Margo Veskimдgi
Valimi koostamine Helje Proosa
Kьsitlustцц koordineerimine Marge Vainre
Andmesisestus Marit Talivee
Tabeltццtlus Karin Laur
Graafilised tццd Garry Ingel
Tхlkimine (ankeet vene keelde) Tatjana Krieger
Tхlkimine (aruanne inglise keelde) Margo Veskimдgi, Karin Laur
II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine ьldse
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakьmneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vдheste spetsialistide pдrusmaa, kes suutsid nendega tццtada, on muutunud tдnaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmдrk on viia arvuti vхi see mis arvutist alles jддb igaьhe koju ning vхrdustada arvuti telefoni, raadio vхi teleriga.
2.1.1. Ьleьldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit.
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekьmnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kхige vдhem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka ьllatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud хppurid (80%). Ise endale tццandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%. Reatццtajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionдridest 4%.
Kхrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud ьle poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (ьle 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see nдitaja 1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljдrgnevalt
84 tuhat (8% kхigist vastajatest, 23% arvutit ьldse kasutanutest) on kьll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
53 tuhat (5% kхigist vastjatest, 15% arvuti ьldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
27 tuhat (3% kхigist vastajatest, 7% arvutit ьldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nдdala aega tagasi
198 tuhat (18% kхigist vastajatest, 55% arvutit ьldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nдdala jooksul
Arvutit vдhemalt kord nдdalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud pдevade arvule
39 tuhat (4% kхigist vastajatest, 20% arvutit nдdala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit ьhel pдeval nдdalas
49 tuhat (5% kхigist vastajatest, 25% arvutit nдdala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal pдeval nдdalas
62 tuhat (6% kхigist vastajatest, 31% arvutit nдdala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel pдeval nдdalas
47 tuhat (4% kхigist vastajatest, 24% arvutit nдdala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel pдeval nдdalas
278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat vхib nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vдhemalt kord kuue kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel vхi enamal pдeval nдdalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4 pдeval nдdalas;
Vдhese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit vдhemalt kord 6 kuu jooksul kui vдhem kui kord nдdalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48% kхrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid vхi iseendale tццandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta ьle 2000 krooni. Joonisel on mдrgitud sihtrьhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrьhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vдhem, punasega. Sihtrьhmade puhul, kus antud sihtrьhma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba vдrvina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti vдikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi ja mitte-eestlasi. Lдhtudes vastustest kьsimustele arvuti viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab keskmiselt pдevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspдeval kokku ьle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni pдevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nдdala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine pдeval arvutit kasutav inimene tццtab, kirjutab, mдngib vхi teeb midagi muud arvutis 177 minutit pдeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel pдeval ьle 3 tunni arvutit, hulgas on enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
Kхigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
54% kasutanud arvutit oma tццkohal,
24% koolis,
20% kodus,
22% sхprade ja tuttavate kodus,
6% teiste pereliikmete tцц juures,
12% sхprade, tuttavate tцц juures,
1% mujal.
71% arvuti kasutajatest on ainult ьks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm vхi enam.
Viimase nдdala jooksul on kasutanud tццkoha arvutit 41% arvuti kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sхprade tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kхigist, kes viimase nдdala jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on ьles kahe kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.
Kхigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tццkoht (45%), millele jдrgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sхprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta цelda ning ьlejддnutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma tццkohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
Tццkoht on peamine arvuti kasutuskoht kхigile, kes tццtavad (va reatццtajad), 30-39aastastele, kхrgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt хppurid ning keskmisest enam vдiksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on kьllaltki tдhtsal positsioonil vaesematest peredest pдrit laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on kьllaltki tдhtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti jдrgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes vхib-olla hakkavad kasutama. Ьle kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele vхib lisanduda jдrgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha jдrgmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
Kьsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile vхis хigustatult tekkida kьsimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad. Kuna kхik arvutit iseloomustavad sхnad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli vхimalikult minimiseeritud kьsitleja roll (hддldamine jne.). Kхigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ьhtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. Ьlejддnute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti vхtta reservatsiooniga.
Kхigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24% helikaart. Ьle veerandi vastajate arvutid on lokaalvхrgus (30%) vхi ьhendatud Internetti (27%).
Kхigist inimestest, kes kasutavad oma tццkohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal tдpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli vхib oma tццkohal arvuti juurde pддsemine paljudel tццtavatel inimestel jддda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab 3% ise vхi keegi pereliige kasutada tццkoha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise vхimalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on vхimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti ьks kхrgemaid nдitajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti vхi isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Ьle kьmnendiku kodus olevatest arvutitest on ьhendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analььsimisel, sest ьle poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit ьldse.
Jдrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise vхi plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti vхi isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni vхi vдhem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis ьle 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb jдrgneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamispхhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstitццtlusprogramme, 64% on mдnginud arvutimдnge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on tццtanud raamatupidamisprogrammidega vхi lugenud Internetis kodulehekьlgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud vхi saanud e-maili.
Viimase 7 pдeva jooksul on tekstitццtlusprogramme kasutanud 41%, arvutimдnge mдnginud 31%. Interneti kodulehekьlgi on viimase nдdala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitццtlust, 39% arvutimдngude mдngimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on ьheks peamiseks tegevuseks internetis kodulehekьlgede lugemine.
Naiste jaoks on meestest tдhtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tдhtsamaks programmeerimine ja tцц raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kхigist 15-74aastastest Eesti elanikest. Vхrrelduna 1996. aasta sьgisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vхrdluseks vхib mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta lхpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli vхimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli mдrtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24% vхimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nдdala jooksul.
Interneti nдdalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kхigist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekьlgi viimase nдdala jooksul. Mдrkimist vддrib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti ьhendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo lхikes palju ьhtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute pхhjal selleks protsendiks 90%. Vхrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lдhtuvalt uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mхnevхrra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub vдlja kaks suurt gruppi ьhed, kes on juba ьle 1,5 aasta kodulehekьlgi lugenud (25%) ja teised, kes on tхelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest mдrkis, et nad vaatasid internetis kodulehekьlgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspдev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis vхib oletada, et 3.5% Eesti elanikest kasutab keskmisel pдeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised pхhjused interneti kasutamiseks, siis kaks kolmandikku mдrkis huvi mingi teema vastu. Ьle poolte puhul oli pхhjusteks ka tцц jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tдhtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud kьsitluse pхhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli pхhjus seotud haridusega. Vхrdluseks vхib tuua Jaapani interneti kasutajate pхhjused 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tццga seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei kьsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest nдitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas vдike, siis piirdusime hetkel ainult mхne ьldkьsimusega. Samas on vдga tдhtis antud uuringuprojekti jдtkamisel ka interneti kasutajate tдpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vдhemalt 200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud vхi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk 18% kхigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili teel suhtlemisel vдga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.
Kхigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili kьsiti nende e-maili aadressi tььbi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma ьldist e-maili, 8% kasutab mхne teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi цelda.
2.4. Mдrksхnade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid mдrksхnu arvuti- ja «uue meedia»-alase info edastamiseks. Pдris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sхnad, mille puhul paluti inimesel цelda, milliseid nendest sхnadest oli ta kuulnud enne tдnast intervjuud. Neli sхna, mille tundmist me antud aruandes analььsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt «Tiigrihьpe».
Sхna «Internet» teadis ligi kolm neljandikku (74%) kхigist vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ьle poole (55%). Sхna teavad paremini nooremad ja kхrgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sхna ainult 27%.
Teised sхnad on veidi raskemad. Sхna «elektrooniline post (e-mail)» oli kuulnud ainult 40%, «Tiigrihьppe» projektist 35% ja keerulist ingliskeelset sхna «World Wide Web» ainult 12%. Sхnu «elektroonilise post» ja «world wide web» teadsid enam samad rьhmad, mis «Interneti» puhul noored, rikkamad, haritumad ja mehed. «Tiigrihьppe» projekt on kьllaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserьhmad teavad «Tiigrihьpet» kьllaltki sarnaselt. Kхrgharidusega inimeste hulgas on «Tiigrihьppe» projektist teadjaid 56%.
Vхrdluseks on vхimalik tuua oktoobris 1996 lдbiviidud Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis sхna «internet» 94% ja «World Wide Web» 82%. Aasta varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies kuulnud sхnast «Internet».
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks vхimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mхistmaks hirme, mis vхivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat vдidet, mis kдsitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu vхi hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on selle vдitega tдiesti nхus, ьldiselt nхus, ьldiselt ei ole nхus vхi ei ole ьldse nхus. Alljдrgnevalt vaatleme vдidetele antud vastuseid lдhemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, ьksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui masina ees. Mхistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud kьsimuses, kasutasime kahte vдidet, millest esimene oli sхnastatud «Arvutite kasutuselevхtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite ees» ja teine «Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel».
Teiste ьhiskonnaliimete vхimaliku hirmuga arvutite ees nхustus 28% kхigist vastanuist, sellega ei olnud nхus 54% kхigist vastanuist. Teistest enam nхustusid selle vдitega arvuti heavy user’id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lдhema 12 kuu jooksul teha (41%).
62% vastanuist nхustus vдitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on mдrkida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha jдrgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nхus vдitega).
Vaadeldes nende vдidete omavahelisi koosmхjusid, siis kхige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei ьhe ega teise variandi puhul oma hoiakut vдljendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime mххta kahe vastandliku vдitega, millest esimene kхlas «Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele» ja teine «Interneti laiem kasutamine mхjub soodsalt meie kultuurile».
Kхigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vдitega nхus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nхus 15% vastanuist.
хigist vastanuist 38% ei olnud nхus sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid nхus, et internet on soodsa mхjuga eesti kultuurile. 16% oli neid, kes nхustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mхju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ьhe ega teise vдite puhul seisukohta vхtta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mххtsime kahe vдite abil «Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tццd puudutava informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu» ja «Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga ьhendatud arvutid, mida oleks vхimalik tasuta kasutada». Sellega, et valitsusorganid peavad oma tцц kohta info avaldama ka interneti kaudu nхustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
Kхigist vastajatest 51% oli nхus mхlema vдitega. 16% toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite tцц avalikustamise kohta interneti kaudu.
Mхistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kдttesaadavusega, kasutasime samuti kahte vдidet «Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas arvuti» ja «Arvuti jддb tдnu oma hinnale ainult rikkamate inimeste pдrusmaaks». Kui 54% vastajatest oli nхus, et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis ьle kolmandiku (35%) ei nхustunud sellega. Mхni vдide hiljem nхustus 73% inimestest, et arvuti jддb rikkamate inimeste pдrusmaaks. Sellele vдitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
Seetхttu pole ka ьllatus, et 37% inimestest toetab mхlemat vastandlikku vдidet. Mхistmaks selle vastuolu tдhendust, tuleb jдrgmises uuringutsьklis lisada antud teema juurde selgitavaid kьsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetхttu pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Mхistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks vдidet «Arvutid ja internet vхimaldavad mхnel inimgrupil haarata kontrolli maailma ьle» ja «Arvutid ja nende abil suhtlemine vхimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks». 44% vastajaist on nхus esimese vдitega ning 29% on selle vastu, mis nдitab, et hirm «Big brother is watching You» on veel tдiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user’itest on nхus selle vдitega 34%, medium user’itest 44% ja light user’itest 51%. Ьle poolte (53%) nхustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user’ite hulgas — 71%.
Ьle veerandi vastajaist (26%) nхustub kahe nii teineteist vдlistava kuid samas ka tдiendava vдitega. 18% leiab, et vхimu haaramine ei ole vхimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mхnevхrra kхrgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ьhe ega teise vдite suhtes seisukohta vхtta.
Mхistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis paluti vдljendada oma suhtumist vдitesse, et «Minu arvates on vхimalik internetiga samavддrset infot kдtte saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel». 46% oli selle vдitega nхus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivхimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nхus.
62% vastajaist nхustus, et «Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tццasju». Veidi alla kolmandiku (30%) ei nхustunud nendega. Arvuti heavy user’ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nхustus ja 54%, kes sellega mitte nхus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vдhem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et teha tццasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi seda teha nхustub vдitega 67% ja selle vastu on 20%.
«